Kodumaine matkasöök Tactical Foodpack

 

IMG_1334

Need, kes mind tunnevad, teavad, et ma satun mõnedest asjadest üsna kiiresti vaimustusse. Mõni vaimustus vaibub, mõni kasvab aga välja suureks ja mõnusaks fänluseks. Ja mis viga eestlasena Eestis tehtavaid asju fännata? Tõsi, siin on väikesed käärid, sest sellele kooriklooma kombel mööda linnatänavaid luusivale nunnule pakirobotile ei oska ma kuidagi moodi kaasa elada. Takso-äppidele ja rahaülekannetele samuti mitte. Vanakool ehk – suutsin oma kallist pin-kalkulaatorist alles selle aasta kevadel loobuda… Küll aga elan tulihingeliselt kaasa kodumaistele matkasöökidele ja telkidele.

Jah, mis siin salata – eks need ole oluliselt rohkem minu teema ka, kui tehnoloogiline üübervidin, mille kasu oskan ehk näha siis, kui „ta“ mulle ühel ilusal päeval uksele koputab ja oma abi pakub. Või noh, mine tea – ma olen ka varem eksinud.

Pean siinjuures tõdema, et minu kokkupuude Tactical Foodpackiga algas veidi rabedalt. 2017 aasta detsembri alguses, Aafrika reisiks valmistumise kõige kibekiiremal ajal, kirjutasid nad tagasihoidlikult ning pakkusid oma pakitoite reisile kaasa. Olin just kagu-Aasiast tulnud ning üritasin sama tempoga uue reisi asjad kibekiirelt kokku joosta, ripakile jäänud töö-söed elule puhuda, eluga järjele jõuda, lapsed üle vaadata jne… ning nii see pakkumine toona meelest läkski. Jõudsin vaid vahetult enne Aafrikasse jõudmist vastata, et sorry, läks sahmimise käigus meelest ja et vaatame kunagi teine kord. Teate ju neid vastuseid küll…

Peale Aafrikat sain aga kodumaise dehüdreeritud matkasöögiga sõbraks. Sattus olema just sedasorti hetk, mil’ vajasin matkapliitide töötoa tarbeks ülevaadet erinevatest Eestis müüdavatest matkasöökidest. Kuulasin teiste hulgas ka nende tutvustava jutu ära, tegin märkmeid ning asusin testima ja toimetama.

IMG_1284

Tactical Foodpacki kasuks räägivad lisaks kodumaisusele ka mitmed muud aspektid. Esiteks on valikus 17 erinevat sööki, mille hulgast leiab hommikusööke, suppe ja põhiroogasid. Lisaks veel paar vege-sööki. Tacticali söögid ei ole valmistatud erinevatest pulbritest, mida vajaliku retsepti järgi õiges koosluses kokku segatakse, vaid valmistoidu baasil. See tähendab põhimõtteliselt seda, et päris toit tehakse valmis ning seejärel eraldatakse kogu niiskus. Ehk siis – kui paki sisu niiskuse (tulise või mõnel juhul ka külma vee kujul) taas endasse imab, on tulemuseks päris asjadest tekstuurne maitsev toit, mitte mingi mass.

Kusjuures, see „mingi mass“ ei ole antud juhul kuidagi moodi halvustavalt öeldud. Ka meie kodumaisest matkatoidu-turult leiab väga maitsvaid pulbril baseeruvaid sööke, mis teevad oma töö kenasti ära, kuid mõneti tekstuuritu tarbimiskogemus erineb alternatiivsel valmistamisviisil loodud toidu omast tuntavalt.

Kolmas oluline nüanss on hinnastamine. Kui norrakate samal valmistamisviisil baseeruv Real Turmat on matkasöökide turul ehk kõige kallimalt pakutav toode, siis Tacticali hinnaklass jääb sellest poole- või siis kolmandiku võrra soodsamaks. Maitse on aga kindlasti samal tasemel, kui mitte parem.

Samuti võiks plussina välja tuua eriüksuslaste poolt eriüksuslastele toodetavate söökide hoolikalt välja kalkuleeritud energiasisalduse, ent see on minu jaoks selline nii-ja-naa teema. Paadunud automatkajana ei kuluta ma päevas ligilähedalegi sama palju kaloreid kui jalgsimatkaja või mõni muu looduses liikuja. Seega söön ma neid sööke pigem mugavusest ning maiste pärast – jäädes peale igat söögikorda energiaga selgelt tugevasse plussi. Teistele, raske töö tegijatele, on see aga kindla peale äärmisel oluline info ning täisväärtuslik kõhutäis, mis aitab järgmisel päeval taastunud jõuvarudega taas teele asuda. Üks oluline asi veel – kasutajamugavus. Pakk on normaalse kõrgusega, et sealt seest otse süüa ja pakendi nurgad on ümarad, et kogu toidu hõlpsasti kätte. Kõrgema pakiga kipub enamasti selline karu ja mesipuu efekt tekkima.

IMG_1293

IMG_1298

Ise kirjutavad nad enda kohta nii:

Meie toitude idee sai alguse sõjaväe eriüksuste nõudlusest kergete ja suure toiteväärtusega toitude järele, mis samas maitseksid hästi. Oluline faktor on samuti toidupakkide pikk säilivus. Nii oleme loonud tootesarja, mis on pika säilivusajaga, kuid millele ei ole lisatud säilitusaineid ega maitsetugevdajaid või regulaatoreid, kõik on naturaalne ja eestimaine. Kalorid tulevad õigest toidust, mitte lisatud tärklise või glükoosisiirupi arvelt. Menüüde loomisel on arvestatud tarbijate suure energiavajadusega ja võimalikult mugava kasutamisega. Toorainena kasutame võimalikult värsket toorainet ja valmistamisel jälgime rangeimaid kvaliteedinõudeid. Kõiki meie tooteid on võimalik tarbida ka lihtsalt külma vett lisades, kuna teatud tingimustes pole alati võimalik vett soojendada. Meil on keerulisemateks olukordadeks, nö doomsday inimeste jaoks, isegi weekpack´i ämbrid väljatöötatud, mida saab vajadusel maha matta või kuskil sügaval keldris hoida.  Oma toodete juures lähtume eriüksuse reeglist „Dont f… with food!“.

NB! Minu teada on neil täna olemas ka mingid salapärased toidu soojendamiseks mõeldud padjakesed. Aga nende toimeliste teguritega ei ole ma kursis.

IMG_1304

Kogu selle toreda pakitoidujutu vastastiival on aga need, kes on harjunud reisil ja metsas olles teistmoodi sööma. Kes keedab vajalikud asjad enne valmis, kes jätab riisi veega täidetud pudelisse „tõmbama“, et siis laagrisse jõudes seljakotis valminud produkt koos konservi-viilakatega või teelt leitud tigudega katlasse valada, kes toitub kotikaalu piiramise egiidi all kogu reisi energiabatoonidest. Ja siis need, kes pikkadele matkadele ka kotitäie kartuleid kaasa tarivad.

Tänapäeva maailm ning selle lai võimaluste valik ongi mõnus just seetõttu, et igaüks leiab omale just talle ning tema soovidele, maitsele, vajadusele ja võimekusele sobivad matkasöögid. Mõni tunneb ülimat naudingut metsalaagris vaaritamisest, mõni aga teadmisest, et valmis maitsvad lõuna- ja õhtusöögid eeldavad vaid kuuma vett ning lusikat. Ja kaheksa minuti jagu kannatust.

Tacticali söökide puhul tasub arvestada sellega, et erinevalt paljudest teistest dehüdreeritud matkatoitude tootjatest pole nemad oma pakile õiget veetaseme joont märkinud. See, kuidas sa vajalikud 300 ml vett toidukotti mõõdad, on oma vaba valik. Kõige lihtsam on seda teha nii, et segad valamise ajal ning otsustad siis, kas tahad oma õhtusööki vedelamal või tahkemal kujul. Ja üks asi veel – otsi see pisike pakk söögijublakate vahelt üles ning võta välja. See on mõeldud niiskust imama, mitte maitseaineks.

Hea on siinjuures tõdeda, et ma ei ole oma fänluses üksinda. Selleaastasel Matkajuhtide kokkutulekul esitatud ettekannetest ja piltidelt jooksid Tacticali söögid pidevalt läbi. Ju siis on neid veel, kelle jaoks kergus, mugavus, maitse ja ülim lihtsus asja ahvatlevaks muudavad. Samuti pole see siseturundusliku alatooniga lugu, vaid baseerubki siiral rõõmul, et eestlased sellise väärt asjaga tegelevad. Skptikutele olgu aga öeldud, et ostsin Matkajuhtide kokkutulekul peetud oksjonilt vist kogu Real Turmati laojäägi oma varamusse, Tactical Foodpacki, Adventure Foodi ja teistele toredatele pakikatele seltsiks. Elu on näidanud, et mugaval inimesel läheb neid vaja nii eraelus kui ka tööalaselt.

Kui sul ja su kaaslastel tekkis huvi erinevaid matkapliite ja matkasööke testida, siis vaata siia ja anna oma huvist teada. Põletame, kokkame ja sööme kusagil kaunis kohas: https://villis.ee/villise-tootuba-matkapliidid/

IMG_1327

IMG_1338

 

Elupala – RV hell

IMG_9963 (1)

Siin ta nüüd oma hiigelsuure matkasuvilaga oli. Hirmu ja õudu täisvalgunud silmad paaniliselt tekkinud olukorrast väljapääsu otsimas. Vanamees lappas kõrvalistmel palehigis kindlustuspabereid, jõudmaks selgusele, kas kindlustus laialt asfaltilt maha keerates üldse töötab.
“Aga navi näitas ju…!”, vabandas naine väriseval häälel, üritades kogu tekkinud olukorda sujuvalt tehnikavidina kaela ajada.
“Sina oled roolis…”, sisistas vihast pulbitsev vanamehenäss kõrvalistmelt vastu. “Näed!”, ajas vanamees näpuga kindlustuspaberites järge – “No offroading, on siin selgelt kirjas. Otsi nüüd mingi koht ja keera käppelt ümber, enne kui keegi vastu tuleb.”
“Näe, mingi töllam juba vahib siin oma tillukese bussiga… Miks sa selle reisiauto üldse nii suure pidid ostma?”, nähvas naine kangelt vastu.
Panin tagumise käigu sisse ning asusin tagurdades sobilikku möödasõidupesa otsima.
“Ise tahtsid ju, et koertel oleks ruumi joosta!”
“Ahh…sõida seenele! Mille kuradi pärast me siia Albaaniasse üldse ronisime!?!”, ei andnud naine järele ning roolis hiigelsuure matkasuvila okstekriginal järgmisesse kitsasse kurvi. “Ehk on keeramiskoht selle järgmise kurvi taga?”, ohkas ta murepisar silmanurgas pärlendamas.
Ega nad ju saanudki teada, et Albaanlased olid ristmikult salamisi uue tee järgmisesse linna vedanud, kuid jätnud sellest navile teatamata. Samuti ei teadnud vanapaar ka seda, et esimene keeramiskoht tulebki selles samas linnas, kuhu on mööda käesolevat kitsukest ja kõverat rada sõita 30 kilomeetrit.

Pressisin end bussiga väikesesse teeäärsesse taskusse ning lasin vastutulevatel seenior-matkajatel endast vaikselt mööda sõita. Hirm naise silmades oli vahetunud vihaseguse põlgusega.
Ega’s midagi, head teed teilegi!

IMG_0876

IMG_0912