Kämbi-hooaeg avatud

Avasime möödunud nädalavahetusel motoriseeritud laagerdamise hooaja. Sõber Käbi vedas oma uue suure Soliferi esimest korda koduhoovist välja ning mina tegin taastutvust aastate eest kohatud katusetelgiga. Koha valik oli lihtne – vanal heal Kalmeojal on kogu vajalik taristu mõnusa õhtu veetmiseks olemas ning sinna viib ka tee. Tõsi, teeradu olid kevadised loodusnähud veidi nurkadest näkitsenud, ent midagi hullu polnud.

Käbi ööbis oma lastega “topsis”. Ja ega seda talle pahaks panna saagi. Haagisel on ju ainult üks viga – selle kolaka peab kuidagi kohale vedama. Kõik muu on aga puhas paradiis. Reguleerid külmal ööl ahjule temperatuuri juurde ja magad kui kuningas laias ja mõnusas voodis. Hommikul ajad end sooja teki alt sooja tuppa ning tõstad teekannu pliidile…

Katusetelgis aga soojendust pole. Noh, kui ennast võrrandist välja jätta. Seda on lihtne kohale vedada ning veelgi lihtsam ja kiirem üles panna. Teed sulguri lahti ja telk on paari järgneva sekundiga elamiskõlblik. Iizi-briizi. Sooja reguleerid sooja pesu, magamiskottidega ning kõige muuga, mida kaasa viitsid vedada. Meie võtsime eelnevale lisaks kaasa ka suure lambavillase teki. Tõenäoliselt oleks saanud ka ilma hakkama, ent parem karta, kui kahetseda. Meeleolukale õhtusele laagerdamisele järgnes mugav ja mõnus öö. Lagled häälitsesid eemal ning mingil hetkel vaibusid ka ületee-polügonil kärgatavad kahurid ja muu lasketehnika.

Ja ega ka hommikul midagi viga polnud. Ilm oli ilus, temperatuur ronis jõudsalt ning kevade  laiska tulekut oli kuulda. Praadisime mune, tegime hapukurgi ja präänikuga võikusid ning katsetasime ära Tactical Foodpacki mammudega riisipudru – oli üllatavalt maahommikune kogemus.

Ja nii see hooaeg kaunil moel avatud saigi. Aeglase käiguga hommik võttis eelmise päeva Matkamessi ja laagriõhtu ülevoolavad emotsioonid ilusasti seeditavaks kokku ning värske õhk tegi oma töö. No, küll oli mõnus!

 

Seiklusteni!

IMG_8395

IMG_8379

IMG_8402

IMG_8400

IMG_8405

IMG_8409

IMG_8383

IMG_8423

IMG_8432

IMG_8421

IMG_8429

Coco Beach kämpa, Togo

Vahel on mõni kämpa nii mõnus, et ajab kirjutama. Tahaks lihtsalt, et keegi peale meie ka teaks ja mine tea, äkki on neil ka hea meel, et kedagi huvitab ja kellelegi meeldib. Tõsi, meie teele on jäänud veel paar mõnusat kämpat – Sleeping Camel Mali pealinna kesklinnas Bamakos (4 euri öö ühistoas, 12 euri nägu/kaheses toas), basseiniga Nong Daaba Burkina Faso pealinnas Ouadedougous (2000 CFA telgikoht. Autos magamine, pesemine ja bassein tasuta) ja nüüd see paradiis siin Togo rannas – Coco Beach. Mõnus ilm, soe ja suurte lainetega Atlandi ooken, mis öösiti hiiglaslikke laineid randa paisates paugub. Lomè kesklinn ja ühtlasi ka Ghana piir on siit vaid 19 km kaugusel. Seega, ideaalne paik Togo 56 km pikkusel rannajoonel, kus korraks aeg maha võtta ja end veidi laadida. Kahene, mitte just maailma mugavaima voodiga kämpa, maksab 8k CFA (12 euri) öö. Pesta saab ja kui sääsevõrk õigel ajal voodi ümber laotada, saab ka magada. Konditsioneere pole, aga ventikad töötavad, liigutades öist kuuma ja niisket õhku mööda tuba ringi. Telgikoht maksab vaid 1500 kohalikku. Ühesõnaga mõnus koht, kus kohalik maitsev tume õlu avada ning telefonist mahedat reggaet lainesahina kõrvale kuulata.

Siin õnnestus mul teoks teha ka oma ammune unistus – veeta öö ookeaniäärsete palmide vahele tõmmatud võrkkiiges. Lained ühes, tähistaevas teises servas. Mõnus.

20180116_140019

20180117_161627

20180118_065926

20180117_161516

20180117_115805

20180116_131132(0)