Thandwe linna lähistelt, Ngapali rannalt, leiab peale paradiislike ja imeliste puhkuserandade ka kohalikke põnevaid kalurikülasid. Seal käib elu vähe teises rütmis, kui muudes külades. Kalurid sõidavad pealelõunal merele kala püüdma ning naasevad sealt varavalges. Kalda äärde jõudes tassitakse esimeses järjekorras maale suuremad kalad, ning kauplemine algab. Varahommikuks kohale sõitnud hotellide ja restoranide töötajad ostavad paremad palad kiirelt ära. Samal ajal hakatakse paatidelt maale vedama ka väiksemaid kalu. Jõukamatele ning suurema saagiga naasnutele rutatakse appi kõrgete kärude ette rakendatud härgadega. Härjad tagurdatakse paadi kõrvale sügavasse vette nii, et vesi suust ja ninasõõrmetest sisse ei voolaks. Kui käru kalakorve täis, juhib härjajuht elukad kaldale ning koorem laaditakse maha. Need, kellel saak väike või härjarakendit palgata ei jaksa, tuleb ööga püütud saak ise kaldale kanda. Enamasti teevad selle ära kohalikud neiud ja naised, kes kalakorvi pambuspulgaga kahevahele võtavad ning rannale tassivad, teenides endale niiviisi hädapärast lisaraha. Ka sorteerimine on naiste töö. Kaldaliivale laotatud koormakattele valatud saak sorteeritakse kiirelt ning paisatakse müüki. Kõige väiksemad kalad, need, mida keegi vist kohe ära osta ei taha, laotatakse järgmisele koormakattele ning jäätakse mõneks ajaks päikese kätte kuivama. Samal ajal töötab küla jäävabrik täiel võimsusel. Hommiku kella kaheksaks on kõik vajalikud toimetused ja sorteerimised tehtud ning vaikus võtab maad. Hommikust kibekiiret siblimist jääb meenutama vaid suur hulk maha pudenenud või välja praagitud kalu, mille kallal kohalikud kassid, linnud ja koerad hea maitsta lasevad.
