Jalasoojendaja?!?

kottVahel tuleb lahendus peas keerutanud probleemile täitsa ise. Ühel hetkel vaatad asja ja saad aru, et sul on just seda vaja. Mõni aeg tagasi leidsin ennast just samasuguselt äratundmisrõõmult magamiskotti käivat jalasoojendajat ostes. Või siis õigemini oksjonil sellele pakkumist tehes.

Stabiilselt (korra aastas) ette tulev probleem seisneb nimelt selles, et talveresi ajal autos magades, kipub vastu tagaakent olev magamiskott hommikuks otsast jäässe minema. Või siis kui esiistmel magada, on jalad koos magamiskotiga põrandal, mis on nagunii natuke must ja ehk ka niiske… kui mitte lumine ja märg. Selline olukord ei ole jalgadele hea ja loomulikult mõjub see halvasti ka käredale sulekotile. Mille säilimine polaar-reisidel ju eluliselt tähtis on.

Nüüd aga oli lahendus kohe võtta. Selle asemel, et see kiiresti kuivav vatiinisisuga jalasoojenduskott magamiskoti sisse panna, panen selle hoopis välja. See kaitseb kotti niiskuse, jää ja muu mustuse eest, ning hoiab ka jalgu soojemana. Mitte, et mul jahedusega veel probleeme oleks olnud.

Koju jõudes selgus aga, et ostetud kott on veel üheks asjaks hea. Kui sa automatkal hommikul üles ärakad ja magamiskoti natuke väiksemaks rullid, et ta palju ruumi ei võtaks, jääb ta sellise vabalt liikuva känkrana pagasiruumi kogu päevaks vedelema. Puutudes seal kokku mingi autosse tõstetud jamaga või siis jääb peale mingit karmi hüpet üldse millegi alla. Ja näiteks õhtul avastada, et su kott on läbimärg või lõhki… Õhhh…vot see on killer! Nüüd saab aga teha sellise lükke, et käkerdad koti sellesse kaitsvase jalakotti kokku ja kogu lugu. 2 in1!

Loomulikult võiks ju iga jumala hommik magamiskoti oma originaalpakendisse suruda. Aga vähemalt minu koti puhul on see hull töö. Ja matkal on hommikuti tuhat muud asja teha kui pagasiruumi kitsikuses oma magamiskotti kohvipaki suurusesse vutlarisse toppida.

 

Seega, tuleb tõdeda, et jälle sai üks igavesti hea asi soodsalt ostetud. Soovitan!